Sooq qerisunik toqqaasoqassava?
Immamit nerrivimmut
Aalisakkanut qalerualinnullu imaanit nerrivimmut apuussiniarneq sivisusinnaavoq. Aalisariummi, umiarsualivimmi isumaginninneq, assartuineq, tunisassiorneq aamma tuniniaaneq piffissamik atuinarsinnaavoq. Pisut ilaanni aalisakkat pisareqqammisat soorlu pisisartut nillataartitsivimmi takusagaat ulluni arlalinni uninngasimasinnaapput.
Ullumikkut, nutaaliaasumik aalisarnermi isumaginneriaatsimilu, taamaattoq aalisagaq pisarineranit piffissap sivikitsup ingerlanerani qeritinneqartarpoq. Aalisagaq pisarineqarnernermi kingorna qeritinneqarpat pitsaassusaa aamma aalisakkatut nutaatut mamassusaa pigiinnarneqartarpoq aamma vitamiinit tamarmik ilanngullugit poorneqartarlutik, aalisakkanut nutaanut piffissap ingerlanerani pitsaajunnaartartunut sanilliullugu [1].
DTU-mit (Danmarks Tekniske Universitet) misissuinerup takutippaa, aalisagaq nutaaq pisarinerani ullut marluk qaangiunnerinni aalisakkanit qerisunit qaangerneqareersartoq. Tamatuma kingorna aalisakkap nutaap mamassusaata aamma manngissusaatalu ullut 12-it tungaanni pitsaassusaat appartarpoq, aalisagarlu nerineqarsinnaajunnaartarluni.
Tunisassiorneq pitsaassutsimut aqqutaavoq
Aalisakkanik qalerualinnillu eqqortumik aamma piffissaq eqqorlugu isumaginninneq pitsaassutsimik qaffasissumik angusaqarnissamut aqqutaavoq. Danmarks Tekniske Universitetimit aamma Royal Greenlandimit misissuinerup nutaap uppernarsarpaa aalisakkanik piaartumik isumaginnittarneq aamma avatangiisinik sukangasumik nakkutiginninneq iluaqutitaqartoq. Misissuineq Nunatsinni Maniitsumi tunisassiorfimmi immikkoortortatsinni ingerlanneqarpoq, Nutaaq® saarullimmik tusaamasamik nioqqusiortarfitsinni.
Angusanit uppernarsarneqarpoq, bakterissat tuniluunnissaat annikillisartoq aalisagaq naammaginartumik tunisassiarineqarpat. Tamanna pissutigalugu aalisagaq aappat bakterissat amerlinissaat aamma killeqartarpoq, tamannalu ullut qulit angullugit asiunnginnissaannut nerineqarsinnaanissaannullu kinguneqartarluni. [2].
Nutaaq® saarullik
Nerisassanik eqqaaneq annikinnerusoq
Sheffield Hallam University-mi misissuinerup takutippaa, nerisassat qerisut nutanit 47%-imik annikinnerusumik eqqarneqartartut. Ilaqutariit tuluit nalinginnaasumik nerisassat nutaat pisiat 10,4 %-ii aamma nerisassat qerisut 5,9 %-ii igiinnartarpaat.
Drivhusgasinik aniatitsinerit nerisassanut qerisunut attuumassutillit taamaattumik appasinnerupput, nukissaq annikinnerusoq nioqqusiornermut aamma nerisassanut ingitanut poortuutissaq annikinnerusoq atorneqartarmat. Misissuinermi aamma nerisassanik eqqaariaatsit assigiinngitsut misissorneqarput aamma paasineqarpoq, aalisakkat qerisut qaqutigut ajortittarlutik, pissutigalugu angerlarsimaffimmit eqqakkani 6 %-it taamaallaat inginneqartartut angerlarsimaffinni nerisassanik qerisunik eqqakkat 51 %-iinut sanilliullugu. Akerlianillu nioqqutissat immuttallit aamma nioqqutit neqitaqanngitsut sapaatip akunneranut 80 %-it illoqutigiinnit inginneqartarput.
Aalisakkat qaleruallillu ukioq naallugu iluarusuutigikkit
Aalisakkanit aamasunit qerisunik toqqaanermi, iluaqutissartaqassaaq pissutigalugu ukiup ingerlanerani silap allanngorarneranut sunnerneqassassannginnavit aalisakkat qaleruallillu killilimmik pisarineqarsinnaammata. Aalisakkat qaleruallillu qerisut toqqarnerini ukioq naallugu ataavartumik pilersorneqassaatit ukiup qanoq ilinerani aalisakkanik nutaanik toqqaanermi malitseqartartut akit nikinneri eqqarsaatiginagit.
Neriniartarfinnut kantiinanullu kisianni aamma inoqutigiinnut nalinginnaasunut aalisakkanik qalerualinnillu qerisunik ukioq naallugu ataavartumik pilersorneqarnerup nerisassiornissamut pilersaarusiornissaq aamma aningaasartuutitigut nakkutilliinissaq ajornannginnerulersittarpaa.
"Aalisakkat qaleruallillu qeritinnerisigut nutarpasinneri attatiinnassavatit - soorlu tassa pinngortitap nammineq unikkallarfiatut!"
Mamarluinnartoq aamma oqummiukkuminartoq
Aalisakkap mamassusaa aqissussaalu pingaarnerpaapput. 2017-imit ilisimatusarnermi atuisut piumasaqaataat misissorneqarput, tassani atuisut aalisakkat nutaat aalisakkanut qerisunut sanilliussinissaat pillugu peqquneqarput. Oregon State University-mit misissuinermit atuisunit apersorneqartunit aalisakkat qerisut aalisakkanit nutaanit assingusumik imaluunniit qaffasinnerusumik nalilerneqarput. Aalisakkatut nutaatut assingusumik naliliiffiginiarnerini paasinarsivoq, atuisut aalisakkat nutaat nalinginnaasumik toqqarusuttanngikkaat, tamannalu aalisakkat nutaat pitsaassuseqarnerunerannut amerlasuut isummertarnerannut akerliuvoq. [4].
[1] Aalisagaq nutaaq, pitsaassuseq piusinnaassusaalu, DTU Aqua, 1983.
[2] Nunatsinni saarullik atlantikumeersup tukertitsivimmi pisarineqartut tunngavigalugit (Gadus morhua L.)
Sooruna qerisut nutaanit pitsaanerukkajuttut?
Aalisagaq nutaaq pisarineqarneranit ingerlaannaq qeritinneqartarpoq, taamaalilluni nutaajunera attanneqartarluni, bakterissanit asiutinneqariartornerata aallartinnginnerani.
- Bakterissat misissorneqassapput - pitsaassusiinik misissuineq annertusarpoq.
- Mattussusaa nerpialu pitsaanerulernera - aalisakkat nutaat sapaatip akunnerata ingerlanerani apuunniarneqartarput, aalisakkanik tuniniaasumut tikiunneqartigatik, piffissallu taassuma ingerlanerani bakteriallu asiutitsisinnaanerisa nerpiata ilusaa mattussusialu sunnersinnaavaat.
- Aalisakkat qerisut isumagiuminarput - tunisassiarineqareerput aamma aalisagaq toqqaannartumik atorneqarsinnaavoq.
- Tutsuiginartumik apuunneqassaaq- ukiup qanoq innera apeqqutaatinnagu nerisassiassannut aalisagaq kissaatigisaq ilanngutiinnariaavat.
- Ukiup qanoq ilinera, sila, pisassat apeqqutaatinnagit akinut sunnerneqannginnerusarpoq - aalisagaq qerititsivimmi asiunnginnerusinnaavoq.