Saattuat Canadameersut
Saattuaq igaffimmi
Saattuaq mamarluinnartuuvoq piumaneqarluartoq. Nerpia isseqarluarpoq oqummiukkuminarlunilu, nerisassanut tamanut imarsunnilaartumik mamassuseqartitsisarluni nillertillugu imaluunniit uunartillugu sassaalliutigineqartillugu.
Tunisassiaq tamatigoortoq
Ilaatigut USA-mi kisianni aamma nunani allani immikkoortui aamma tigusissutai pussugutaasallit sassaalliutigiumaneqartarput aamma salaatini nillertuni. Ilaatigut Japanimi, kisianni aamma nunani allani niuisa nerpiisa mamarluaneri sushiliariumaneqartarput.
Saattuanik nioqqutissiat
Saattussat amerlanersaat Canadameersut ooreerlugit tuniniarneqartarput; immikkoortui, niui, pussugutaasai iluitsuutillugit imaluunniit tunisassiorfimmut tunisassiareqqittussanngorlugit nassiunneqartarput.
Saattuat imaani
Saattuaq uumaffigisaa malillugu taaguuserneqarpoq: Atlantikup avannaata ilaani nillernerpaami aamma Manerassuup avannaatungaani, immap kissassusaa tamatigut 4 °C-ip ataaniittuartumi. Saattuaq mikisumik timeqarpoq naatsunik niuusaqarluni aamma orangemik, tungujortoq qaamasumik imaluunniit aappalulaartumik qaleruaqarluni. Saattuaq ukiut arfinillit missaanni uumasarlunilu kangerlunni sinerissap qanittuaniittuni immap naqqani maralluusumi sioralimmiluunniit uumasuuvoq. Saattuat kangerlunni nerisassaqarluarput, pingaarnertut qalerualinnik allanik, uillunik uumasunillu nagguaqanngitsunik nerisaqarput. Saattuaq immap itissusaani meterinik 20-niit 1.200-nut ititigisumi uumasinnaavoq, amerlanertigulli itissusermi meterit 70-iniit 280-t nalaanni nalinginnaasumik uumasuuvoq.
Saattuaq angutiviaq arnavissamiit nalinginnaasumik marloriaammik anginerusartoq qaleruaatigut uuttortaraanni 15 cm-iterit missaanni angissuseqartarpoq, arnaviarlu nalinginnaasumik 8-9 cm-inik angissuseqartarpoq. Arnavissat angutivissallu immikkut uumasarput, aatsaallu suffisoqarnerata nalaani manniit kinguaassaqalersinneqaraangata ataatsimoortarput. Manniit suffereernerisa kingorna tukinnginnerini arnaviap ukioq ilivitsoq missiliorlugu najummisarpai.
Saattussat Newfoundlandimi Canadameersut piujuartitsisumik Marine Stewardship Council-itut (MSC) akuerisaapput.
Saattussat uumaffii
Saattussat Atlantikup avannaata nillernersaani aamma Manerassuup avannaani uumasupput.
Aalisarneq
Saattussat Newfoundlandimi najukkami aalisartunit pisarineqartarput, pisassaqartoqartillugu, tamannalu apriilimit aggustimut nalinginnaasumik ingerlasarpoq.
Saattussat pullatit atorlugit pisarineqartarput, taannalu ileqqut malillugit piniutaavoq, immap naqqanut sunniuteqarpianngitsoq saniatigut pisaqarnissamut aarlerinaateqarfiunngitsoq. Pullatit annoraaminiupput, amikunik imaluunniit aalisakkanik neqitassartalik immallu naqqanut apparsarneqartartoq. Ilusilernera malillugu saattussat isersinnaapput kisianni anisinnaanatik, taamaalillutik saattussat pullatiniitillugit pisarineqartarput.
Pullaserluni aalisarneq mianersortumik periusaavoq, avatangiisinut aamma saattuamut, imaani avannarlerni kinguaariinnit kinguaariinnut atorneqarsimasumi.
Pullatinik aalisarneq
Pullatit umiatsiamut qaqinneqaraangata saattuat qaleruaasa angissusaat naapertorlugit immikkoortiterneqartarput. Arnavissat angutivissallu mikinerit nioqqutissanngorlugit pisarineqarneq ajoramik piaqqiortussangorlugit immamut utertinneqartarput, taamaammat aalisartut saattuat arnavissat angutivissallu 10 cm-inik minnerusunik qaleruallit immamut uterteqqittarpaat. Saattuat pisarineqartut sinneri nalinginnaasumik nillissusissaanniitillugit nutaarsunnitsikkumallugit karsini sikulinni uninngatinneqartarput.
Tunisassiorneq
Royal Greenland Newfoundlandimi tunisassiorfinnik ingerlatsivoq, saattuallu uumatillugit taakkununnga tunineqariarlutik angissusaat pitsaassusaallu.
Tunisassiorneq
Saattuat assaat atorlugit naakkittartumik toqunneqartarput, tassami niaqui ataasiarluni sakkortuumik anaallugit tuiinit niuiniillu avissaartinnerisigut saattuat erngerlutilk toqusarput.
Immikkoortiterineq
Saattuap immikkoortui iluasaartumik immikkoortiterneqartarput angissusaat pitsaassusaallu malillugit, imiinnarmi uunneqartussanngorlugit nioqqusiassanngorlugit nassiutsinnagit.
Tuia sisamanik niulik immikkoortuinik taaneqartarpoq. Immikkoortui tunisassiarisassanngorlugit nassiunneqartarput, imiinnarmi uunneqartarlutik. Uunneqariiginnartut immikkoortui nillorserneqartarput lagimilu tarajulimmi qeritinneqartarlutik. Naggataatigut saattussanik nioqqusiat poortorneqartarput qeringasuartinneqartarlutillu. Tunisassiat naammassereersut nunarsuarmi tamarmi pisisartunut nassiunneqartarput.
Nassiunnissaannut piareerput
Saattussat Canadameersut 15 kg karsinut angisuunut poortorneqakkajuttarput. Ataani linkimi immikkoortitikkat tamakkiisut takuneqarsinnaapput.