Qaleralik
Qaleralik iggavimmi
Qaleralik ukiuni untritilinni nunatsinni mamarineqarluartarami nunani tamalaani mamarineqarluarnera tupinnartuliaanngilaq. Nerisassiariuminarpoq, akoorpallaarneqarsinnaanngingajalluni nerisassianullu assigiinngitsunut tulluartuulluni. Qaleralik taamaalilluni akussaalluarpoq.
Nerpia aqittumik issorsimassuseqartoq ooqanngitsuugaluaruni uunneqarsimagaluaruniluunniit qaqqorissuuvoq. Qalerali tunguarnilaartumik umamisunnitsumillu mamaqartoq seernartumik qasilitsumilluunniit akullugu imaluunniit umamisunninnera ersarissarniarlugu tunguarninneralu annikillilaarniarlugu taratsilaarlugu nerisassiarineqarsinnaavoq.
Qaleralik inuussutissaqarluarami orsumik peqqinnartumik omega-3-millu koqarluarpoq, taamatuttaarlu B6-vitaminimik, D-vitaminimik, fosforimik selenimillu akoqarpoq.
Qaleralik igaffimmi nerisassiariuminartuuvoq.
Qaleralik nerisassiariuminarpoq, uunneqarpallaarsinnaanngingajappoq nerisassianilu assigiinngitsuni atorneqarsinnaalluni.
Nioqqutigut
Qaleralik tamatigoortuummat aggorneri tamapajaamik atorneqarsinnaapput. Taamaammat Royal Greenland tunisassioraangami eqqagaqarpiassananilu aalisakkat 90%-ia sinnerlugu atortarpaa.
Aalisagaq ilivitsuutillugu imaluunniit nerpinngorlugu aggorlugu, ameqartillugu ameerluguluunniit imaluunniit agguganngorlugu assigiimmik angussilinnik aggorlugu tuniniarneqartarpoq. Tunisassiat sinneri, soorlu niaqqut papeqqullu annermik Kangiani tuniniarneqartarput.
MSC-mik akuersissutigineqarnerit
Avataasiorluni Nunatta kitaani qaleralinniartarneq piujuartitsisumik Marine Stewardship Council-itut (MSC) akuerisaavoq.
Qaleralik immami
Atlantikup avannaani Issittullu imartaani, kitaani Canadamiit kangiani Norgemut, qaleraleqarpoq. Qaleralik natermiuuvoq qaava taartuulluni aqajaalu qaamasuulluni. Ipittunik piniutigisartakkaminik, soorlu raajanik, illeqqanik, ammassannik suluppaakkanillu piniutigisartakkaminik, kiguteqarpoq. Qaleralik saarullinnik Atlantikup imartaaneersunik, tupissutinik amikunilluunniit nerisartutut ilisimaneqarportaaq. Immap naqqata nalaani uumasuuvoq 200-niillu 2.000 meterinik ititigisumi immap kissassusaani 4°C-imiit kissarnerulerneq ajortumi uumasuukkajuppoq.
Pissuseqatigiiaani angutivissat sisamat tallimallu missaannik arnavissallu qulingiluat qulilluunniit missaannik ukioqaleraangamik kinguaassiorsinnaalertarput. Aalisakkat sinerissamut ungasinnerusumi uumasuusut septembarimi suffisarfimminnukartarput, suffinerlu februaarimiit marsimut 1.000-iniit 1.500-inut ititigisumi ingerlasarpoq. Ikersuaq Davis pingaarnertut suffisarfiorpasippoq. Qalerallit nunatta kitaata sineriaata qanittuani uumasuusut suffineq ajorlutillu uumanertik tamaat sinerissap qanittuaniittartut ilimagineqarpoq.
Qalerallip uumaffii
Qaleralik Atlantikumi avannarlermi tamarmi aamma Sikuiuitsoq Avannarlermi imaani, Canadap kitaanit Norgep kangiata tungaani uumasuupput.
Aalisarneq
Qaleralik sinerissap qanittuani avataanilu ukioq naallugu aalisarneqartarpoq, aalisarnerlu avataani sinerissallu qanittuani aalisarnertut ingerlanneqartutut taaneqarsinnaavoq.
Najukkani aalisartut qaleralinniassagaangamik ningittakkat, allunaasami ataatsimi 1.200-iniit 2.500-nut amerlatigisunik qarsorsaqartartut, aalisariutigiumanerusarpaat. Qaleralik assaannarnik qarsoramiit peeraanni nerpia qajassuuttarialik sapinngisamik ajoqusernagu qaqinnissaa ningittagarsornikkut qulakkeerneqartarmat qaleralik qaffasissumik pitsaassuseqartarpoq.
Ningittakkanik aalisarneq
Qaleralik ningittakkat, aalisakkamut qajassuartumik aalisariusaasut nerpianullu qajassuuttarialimmut sunniuteqanngingajattartut, atorlugit sinerissap qanittuani aalisarneqartarpoq.
Avataasiorluni aalisarneq
Avataasiorluni aalisarnermi Royal Greenland kilisaatersortarpoq. Qassutit qummukujuumik iluseqarput qalerialinniutitut sanaajullutik, nigartat angissusilerneqarsimasarput aalisakkat mikinerit pisarineqannginnissaannik qulakkeerinnittumik.
Tunisassiorneq
Imaani kilisaatigut qalerallit ilivitsuutillugit aamma niaquiarlugit paperuiarlugillu tunisassiarineqartarput.
Nunani tunisassiorfiit ajornanngippat imaanut qanittariaqarput imaanit tunisassiarineqarnissaannut aqqut naannerpaaq qulakkeerniarlugu. Tassani qalerallit iluitsuutillugit assigiinngitsunut tunisassiarisarpagut, tassunga ilanngullugit nerpiiarlugit ameqartillugit ameqartinnagillu.
Tunisassiarineqareerneranni nunarsuarmilu tamarmi pisisartunut toqqaannartumik tuniniarneqartarput imaluunniit tunisassiareqqitassanngorlugit tunisassiorfinnut nassiunneqartarlutik.