Nipisat suaat
Nipisat suaat iggavimmi
Nipisat suaat mikisut sikattullu tarajornitsumik aammali tunguarnitsumik ersarissumillu umamisunnitsumik mamaqarput. Suaat sananeqaatimikkut omega 3-mik akoqarluartut jodimik, kaliumimi selenimillu aamma akoqarput. Nipisat suaat Royal Greenlandimeersut nipisat nerisaat pissutiginerullugu aappaluartumik qalipaateqarput.
Nipisat suaat seernalaartunut, immussunnitsunut nutaarsunnitsunulluunniit akorissannut naleqqupput. Suaat siuleqqiutitut aalisakkanilluunniit qalerualinnillu kissartutugassanut akoriuminartuupput. Taamaatiinnarlugilli aamma qilanaartuutitut assersuutigalugu blinisit sualerlugit, creme fraichlerlugit uanitsullu aappaluttut aggorlugit sassaalliutigalugu mamarsaatigineqarsinnaavoq.
Qalipaatit assigiinngitsut
Nipisat suaat pisisartut piumasaat naapertorlugit qalipaatit assigiinngitsut pissarsiarineqarsinnaapput. Qalipaatip nipisat suaasa mamaat sunnerneq ajorpaa.
Nioqqutigut
Nipisaat suaat Royal Greenlandimeersut assigiinngitsumik nioqqusiarineqartarput. Immikkuullarissutut Royal Greenlandip imaanit nerrivimmut ingerlaarnerit nakkutigineqartarput, tamatumalu nioqqutit pitsaanerpaat suminngaanneernerisa malinnaaffigineqarsinnaanissaat qulakkiissavaa. Nipisaat suaat assigiinngitsunik qalipaateqartillugit pissarsiarineqarsinnaapput, tassunga ilanngullugu namminneq qalipataat aamma qalipaatit AZO-taqanngitsut aamma qalipaat tarajukitsumik imalik.
MSC-mik akuersissutigineqarnerit
Nipisaat suaat Royal Greenlandimit tuniniarneqartut piujuartitsisutut Marine Stewardship Council-itut (MSC) akuerisaapput.
Nipisa immami
Nipisa ulamertumik naatsumillu timeqarlunilu naatsunik avaleraqarami nallorluttuusoq ilisariuminaqaaq. Nallorluttuunerminut taarsiullugu ujarassuarniissinnaajumalluni qeqqusaniissinnaajumallunilu timimi naqqani ulamertumik milluaateqarpoq.
Nipisa Atlantikup Avannaata imartaani kitaani Canadmiit kangiani Norgemi uumasuuvoq. Sinerissap qanittuani avataanilu immap naqqani 50-iniit 300 meterinik ititigisumi ujaralimmi uumasuuvoq. Arnarluk tungujortunik qorsunnillu qalipaateqarpoq, 50 cm angullugit takissuseqarlunilu 5 kg-nik oqimaassuseqarami angusallummiit anginerungaatsiarpoq. Angusalluk 35 cm missaanik takissuseqarlunilu 2 kg missaanik oqimaassuseqartoq aappaluttunik kajortunillu qalipaateqarpoq. Nipisa ukiukkut nerinerusarami peqqunnik mikisunik, quperlunnik aalisagaaqqanillu nererusunnerusarpoq.
Nipisaap uumaffii
Nipisaat Atlantikumi avannarlermiinerusoq aamma Canadap kitaanit Norgep kangiata tungaani uumasuupput.
Nipisa upernaakkut ikkattumut pilluni suffisarpoq. Angissutsini utoqqaassusiniunngitsoq malillugu kinguaassiorsinnaalertarpoq, arnarlullu 38 cm-rit missaanik takissuseqaleraangami kinguaassiorsinnaalersartoq angusalluk 28 cm-rit missaanik takissuseqaleraangami kinguaassiorsinnaalertarpoq. Arnarluup suffinerup nalaani oqimaassusimi 25%-iata missaanik oqimaassusilinnik suaqarsinnaasarpoq. Arnarluk ullut 8-niit 14-it tikillugit ingerlanerini suannik 200.000-kkaartunik suffisinnaavoq.
Nipisanniarneq
Najukkami aalisartuunerusut sinerissap qanittuani nipisanniartarput. Qassutinik ammut takisuunik immallu naqqanut ninginneqartartunik nipisanniariaaseq atorneqarneruvoq. Nipisa qassutinik pissuseqatigiiaanut piumaneqartunut immikkut nigartalinnik pisarineqartarpoq.
Aalisartoq ataaseq qulit 15-illuunniit missaannik qassuteqakkajuppoq, taakkulu ningilluarsimanissaat imaarneqartarnissaallu qulakkeerumallugu ullut tamaasa alakkarneqartarput. Qassutit imaarneqareeraangata pisat umiatsiamut qaqinneqarlutillu suaat nipisamiit erlaviikkamiit qajassuartumik piiarneqarlutillu nappartarsuarnut immiunneqartarput. Nipisa erlaveeriarlugu sikulimmiitinneqartarpoq.
Nipisannik aalisarneq
Najukkami aalisartut angallateeqqaminni qassutit atorlugit nipisannik pisaminnik qaqitsisarput. Nipisaat suaat ullut tamaasa Royal Greenlandip tunisassiorfiinut tikiunneqartarput.
Tunisassiorneq
Nunatsinni tunisassiorfinni suaat kuutsinneqartarput tarajulimmik lagilerlugit, Tysklandimi tunisassiorfimmut tunisassiareqqitassanngorlugit assartorneqarsinnaanissaasa tungaannut. Suuat tarajuisa annikillisinnissaat anguniarlugu Tysklandimi tunisassiorfimmi ingerlaartutigut ingerlatitsinnagit pitsaassuseq naapertorlugu immikkoortiterneqariarlutik kingorna kaavsillugit panerserneqartarput. Suaat kaavittumi qalipaaserneqarlutillu pitsaassutsimut misissuisoqaqqitsinnagu tunisassiornermut najoqqutassiaq naapertorlugu allanik akulersorneqartarput, naggataatigullu najoqqutassat maleqqissaarlugit qalipaaserneqariarlutik poortorneqartarput.
Royal Greenlandimit piusinnaaneranut piffissami tamarmi qaqitanit tamanit misissuutit paarineqartarput ingerlaavartumillu pitsaassusaannik nakkutilliisoqartarluni misissuisoqartarlunilu pisisartutsinnut pitsaanerpaat qulakkeerniarlugit.
Pitsaasumik poortuineq
Nipisaat suaat Royal Greenlandimeersut igalaamineeqqani pissarsiassaapput saviminermillu matoqarlutik silaannaarsimallutik imaluunniit kueraammut poorneqartarput.