Issittup imartaanit kinguppaat qaleruallit
Raajat Issittup imartaaneersut iggavimmi
Raajat Issittup imartaaneersut nunani tamalaani nerineqartarlutillu mamarluinnartuugamik ilaqutariinnit tamanit nerineqarnissaminnut naleqqupput. Raajat proteineqarluarlutillu seleneqartut kaloriakillutillu vitamininik mineralinillu, ilaatigut B12-vitaminimik, zinkimik jodimillu akoqarluarput.
Raajat nakernartumik aappaluartumik nerpeqarlutillu isseqarluartuugamik imarsunnilaarlutillu tunguarnilaartut qaleruallit allat assigalugit aamma sungarnilaartuupput.
Raajat Issittup imartaaneersut qaleruaqartiinnarlugit sassaalliutigineqaraangamik sikalluarlutillu mamarluinnartarput. Raajat tamatigoortuugamik nillertillugit uullugilluunniit nerisassiarineqarsinnaapput, uuppallaaqqunagillu, taamatuttaarlu mamaaruteqqunagit isseqarluartikkumallugillu nerisassiornermi kingulliullugit akuliunneqassapput. Raajat Issittup imartaaneersut nerisassiornermi pingaarnertut akorissalugit imaluunniit mamaa alutornartoq allanngortinnginniarlugu taamaatiinnarlugit nerissallugit naleqqupput.
Issittup imartaanit kinguppaat nunarsuarmi tamarmi mamarineqarput; mamarluinnartoq!
Nereqatigiinnissamut kinguppat toqqarneqarluartartoq
Nioqqutigut
Issittup imartaanit kinguppaat assigiinngitsutigut nioqqusiaralugit tuniniarneqartarput pisisartut pisariaqartitaat malinniarlugit. Nioqqutigut nuannarineqarnerpaat ukuupput:
- Ooqanngitsut imaluunniit qalerualerlugit uunnikkut (SOP)
Kinguppaat pisarineqarnerisa akunniliut kinguninngua kilisaatini tunisassiarineqartarput.
- Uunnikkut aamma qaleruallit (C&P)
Kinguppaat nunami tunisassiorfimmi tunisassiarineqartarput. Lagimiitillugit aamma neqeroorutigineqartarput.
MSC-mik akuersissutigineqarnerit
Issittup imartaani kinguppannik aalisartarnerput annerusumik akuerisaavoq piujuartitsisumik Marine Stewardship Council-itut (MSC).
Raaja Issittup imartaani
Raaja Issittup imartaaneersoq Atlantikup Sikuiuitsullu Avannaani, Canadamiit Norgemut, uumasuuvoq. Raaja avatangiisit nillernerat pissutigalugu arriitumik alliartortarpoq, taamaalillunilu mamaa issorsimassusaalu immikkuullarissoq ineriartortarpoq.
Raaja akimut ersingajalluni aappaluttumik qalipaatilimmik qaleruaqarlunilu niaqqumi qulaani aappaluttunik maluginiuteqarpoq. Isai ammallorissut qernertullu eqqaani niaquata qulaani killavaartunik nassuusaqarpoq. Raajap niaqua ilaannikkut taarnerusumik qalipaateqarsinnaasarpoq. Raajap qalipaataa nerisaanit sunnerneqarsinnaavoq, imaluunniit manniisa tukernissaannut iluaqutaasinnaavoq. Niaquata qalipaataa taarneq mamaanut pitsaassusaanulluunniit sunniuteqarneq ajorpoq.
Raajat immap naqqani aqitsumi marrarasaartumilu 20-niit 1.400 meterisut ititigisumiittuni uumasuupput. Immap nillissusaa 0-imiit 8°C-it missaanniittoq uumaffigiumanerullugulu uumasuaqqat immap ikeraniittut, illeqqat qullukkallu isaannarmik takuneqarsinnaanngitsut nerisarai.
Issittup imartaanit kinguppaat uumaffii
Issittup imartaanit kinguppaat Atlantikumi avannarlermi tamarmi aamma Sikuiuitsoq Avannarlermi imaani, Canadamit Norgep tungaanut uumasuupput.
Issittup imartaanit kinguppaat aamma immap kissartup raajai tukertitat immikkoortissinnaavigit?
Avatangiisit nillertut issittup imartaani kinguppak arriitsumik alliartortittarpaa, aamma arfinilinnik ukioqalernermi nalaani nalinginaasumik aatsaat pisarineqartarpoq. Immap kissartup raajai tukertitat nalinginnaasumik inerilluarsimasarput qaammatinik tallimanik qaammateqaleraangamik.
Aalisarneq
Issittup imartaani kinguppaat ukioq naallugu aalisarneqartarput, kisianni sikutigut pissutsit aalisarnermut killiliipput.
Issittup imartaani kinguppaat ooqanngitsut imaluunniit qalerualerlugit uunnikkut kilisaatitsinnit imaani aalisarneqartarput.
Avataani kinguppanniarneq
Avataasiorluni aalisarneq kilisaammit kilisaammut ingerlanneqartarpoq. Royal Greenlandip kilisaatai immikkoortiteruteqarpoq aalisakkanullu anginerusunut imaanut aniatitsiveqarluni. Royal Greenlandimit aamma kilisattariaatsinut ajoqutaannginnerusunut ilisimatusarneq ineriartortitsinerlu tapersersorneqarpoq immap naqqanut sunniutikinnerusumut aamma kilisaatinut orsussamik atuinikinnerutitsisumut.
Avataasiorluni aalisarneq
Qalorsuit immap naqqanut 100-t miiterit arlallit appartinneqartarpoq, raajat qassutinik pisariniarlugit aamma tunisassiarisussanngorlugit qaqinniarlugit.
Kilisaammi tunisassiorneq
Kilisaammi kinguppaat immikkoortiterneqartarput tamatumalu kingorna ooqartillugit uunneqartinnagillu tunisassiarineqartarlutik. Kinguppaat ataasiakkaarlugit qeringasuartinneqartarput (IQF) imaluunniit qerititsivimmi nallorissumi mianersortumik qeritinneqartarlutik; imaanit qaqinneqarnerinit akunnialuit qaangiunnerini.
Tunisassiorneq
Issittup imartaani kinguppaat uunneqartussat uunneqanngitsullu kilisaatini tunisassiarineqartarput, nunarsuarmi tamarmi pisisartutsinnut imaluunniit tunisassiorfitsinnut suliareqqitassanngorlugit nassiunneqartigatik.